Hoia Eesti Merd MTÜ on aastatel 2014-2015 läbi viinud merelise prügi seiret kümnel Eesti rannikualal kokku 60 korral.

Seirealad, ca 1 km pikkusega rannalõigud, valiti välja koostöös Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna spetsialistidega. Alad paiknevad hajutatult Eesti rannajoonel s.t. nende geograafiline katvus on Eesti territooriumi suurust ja merepiiri pikkust arvestades hea.

Seire teostamisel kasutatud metoodikat on Läänemereregioonis kasutatud alates aastast 2011. Metoodika põhineb UNEP/IOC poolt aastal 2009 välja antud soovitustel, mida on hiljem täiendatud võttes arvesse HELCOM-i, OSPAR-i ja Euroopa Komisjoni JRC merelise prügi töögrupi poolt antud soovitusi. Täpsem ülevaade kasutatud metoodikast on huvilistele kättesaadav projekti MARLIN – Baltic Marine Litter koduleheküljel.

Seireandmed on talletatud paberkandjal väliprotokollidel, Excel-andmebaasis ning online-andmebaasis Beach Litter Database.

Võttes aluseks ühingu poolt projekti MARLIN raames aastatel 2012-2013 kogutud ja analüüsitud rannal ladestunud mereprügi seireandmed ning käesoleva projekti raames 2014-2015 kogutud vastavad andmed, võib tõdeda, et Eesti rannikualasid iseloomustab hetkel langev rannaprügi trend. Osalt on see tingitud asjaolust, et alates seire teostamise algusest on seirealasid igal seire teostamise korral ka prügist koristatud. See tähendab muu hulgas seda, et pinnases akumuleerunud prügi on kord korralt vähemaks jäänud. Seireandmete analüüsile tuginedes, võib tähelepanuväärsena välja tuua ka asjaolu, et võrreldes teiste piirkonna riikidega on Eestis suhteliselt suur klaasprügi osakaal ning veidi suurem metallist prügi osakaal rannaprügi koguhulgast. Selle võrra väiksem on jälle plastist prügi osakaal – Eestis 54%, võrdluseks Rootsi Läänemere-piirkonnas 78% ja 82% OSPAR regioonis tervikuna.

Hoia Eesti Merd mereprügi seire_aruanne

Marek Pess

Aruanne, Hoia Eesti Merd, toetas KIK